Täna varahommikul algas minu seiklus, mis on pikka aega tundunud juba niiii võimatuna. Aga hetkel on mul selle üle siiralt hea meel, sain vajalikul ajal kodus olla.
Hommik algas nagu iga teinegi, absoluutselt polnud närvi sees, imelik:P
Lend riiga oli normaalne, eriti lennu ajal ei suhelnud, ta pooldas pigem unemati seltskonda minu asemel. Ei heida ette, oli vaja natuke ka omaette mõelda, et kuhu pärapõrgusse ma minemas olen:S:D
Riias ta samuti magas, ja ega sel eriti pikalt passima ka ei pidanud, natuke üle tunni. Istanbul sõites sain koha akna alla, hea variant oli. Sain teada, et türgi on ilus, seda enam ilusam mida kõrgemal oledJ
Aga kui nüüd pärsi aus olla, siis ma sain positiivse elamuse osaliseks. Eeldasin, et egipt ja türgi on sama...sitased. aga ei , mulle siin isegi meeldis. Mehed küll vahivad, aga õnneks olin ma kahe noormehe seltskonnas. Meiega liitus keegi hollandlane, kelle nime ma mingi hinna eest ei mäleta...elab hetkel Gruusias, aga tundus, et ta on kogu maailma juba läbi käinud. Ja kiituseks hollandlaste kohta, no on nad alles viisakad....kas kannan sinu kotte, avan ukse, lasen enne sisse/välja jne. Aga Türgi kiituseks peab ka ütlema, et egipti kombed on kõvasti sisse tulnud. Ei räägi inglise keelt, juhatab selli nr. 1 juurde, tema tüübi nr. 2 juurde, see kaks soovitab minna uuesti ühe juurde. Jne. Jama oli meil ka.
Tulles lennujaamast välja, jätsime oma pagasi pakhoidu, linna pealt tagasi tulles otsustasime kolmekesi veel istuda ja rääkida, enne kui ta lend väljub...aga oh imet, meid ei lastud passikontrollist läbi. Et tehke check-in ja siis uuesti. Aga teate, siin sellist süsteemi pole, et 24h enne lendu saada oma pagasi ära anda ja lennujaama pehmetele diivanitele logelema minna. Desk avatakse umbes nii 2h enne lendu. Ehk siis homme kella ühe paiku. No on alles süsteemid. Ja siis jookse veel enne seda terve lennujaam läbi, sest tüüp nr 539 ütles, et domestic gate’st saame sisse, ja otse loomulikult asus see teiselpool lennujaama. Jne. Kujutage siis ise ette...ajab ikka natuke vihale ka. Siinpol pole ka ühtegi pehmet istekohta, va kohvikud.
Ja veel mis, siin EI OLE wifi’t. Mina ei mõista, ja ise tahavad eu’ga liituda. Õnneks keegi sell nr 8878 ütles meile midagi ka õieti. Saatis meid ainukesse kohta, kus siin netti saab. Aga otse loomuliklt pidime sealt midagi ostma, nt plekkpurgis oleva koka hinnaks oli 7 liiri, ehk siis sinna 50.- kanti. Linna peal süües maksis sama pudel 3 liiri. Nojah, lennujaama asi.
Nüüd siis püüame veeta ühte ööd siin kõvade pinkide peal ja loodame, et homse check-in’ga probleeme ei tule. Ma ausalt ei kujuta ette, kuidas ma selle sõidu singapuri üle elan. Lend sinna kestab kokku veidi üle 13h, vahepeal teeme 2h pausi kuala lumpuris. Aga noh, ühe pika otsa kestvus on ikkagi sinna 10h kanti. No oioioi.
Ja plaane meil ka pole. Eelkõige selle pärast, et Andreile ei meeldi plaanide tegemine, tuleb kinni haarata igast ettejuhtuvast juhusest ja leppida olukorraga. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. No ma tõesti loodan, et see ikka on nii:SJ
Jõuame kohale, magatame natuke lennujaamas, sest selleks ajaks näitab kell alles 4am. Ja siis, nagu ma kuulsin, ta tahaks 2-3 päeva niisama lebotada, sisseelamise mõttes vist. Aga olege te, kallid kodused, mureta, lähen ise siis tööd otsima. Peaasi, et me koos elamispinda jagaksime ja odavamalt läbi elaksime.
Ps, mul pole ikka veel absoluutselt närvi sees:S:D Aga tead, vanaema, äkki ongi see hea, sest kui ma Itaaliasse läksin, siis ma pabistasin niiii hirmsast....ja no vaata mis välja tuli. Olge paid-kallid-musid. Annan endast parima ikka blogi ka pidada. Ja esialgu on mu number ikka sama. Eks nädalavahetusel ajan selle ka joonde. Muahh!
xoxox
No comments:
Post a Comment