Monday, November 30, 2009

30.11.2009
Tere-tere vanakere!!!
Kuidas teil siis esimene advent möödus? Naljaks mõelda, etjõulud varsti kohal. Sellist tunnet siin maal kindlasti ei teki, nii kuum js niiskeJ.
Lühike kirjeldus sellest, kuidas mul on viimastel päevadel läinud...
Nagu teate, pidi see outback’i manager mulle ise helistama, mida ta ka laupäeva keskpäeval tegi. Kuna ma sõitsin tollel hetkel bussiga, helistas ta mulle hiljem tagasi. Ja see oli temast väga viisakas, üteldes, et saada sõnum, kui ma vaiksemas keskkonnas olen, et siis ta ise helistab tagasi. Nii ta ka tegi.
Kohe kõne alguses teatas ta, et see töökoht on minu, algust võiksime teha selle nädala laupäevast. Ise muretsevad transpordi. Kõne jooksul sain veel natukene infot selle koha kohta. Ning kui ta kuulis, et mul on oma arvuti kaasas, lubas ta muretseda pre-paid kaardi ja netipulga, et siis saan seda kasutada millal iganes tahan. Loomulikult on internet seal pärapõrgus aeglasem kui linnas, aga see ju pole põhiline, peaasi, et kasutada saan.
Tean ka seda, et esimese nädala elan ma natukene väiksemas toas, üksinda. Ja kui üks päkker, melanie, lahkub, saan ma tema toa endale. Sellest malenie’st saab ka minu koolitaja, pidi kuskil minuvanune olema. Selles toas, mille ma alles nädala pärast saan, on ka lauatelefon olemas. Ja ainuke mida ma teiste töötajatega jagama pean, on köök. Töötan 5 ja pool päeva nädalas, kuskil 8-10h päevas. Alguses ehmusin küll ära, et nii pikad tööpäevad, aga samas, mida muud on mul seal pärapõrgus ikka teha J.
Selle töökoha peamiseks tingimuseks on see, et ma oleksin korralikult riietatud, et klientidele mitte ebamugavust tekitada. Selleks peab mul olemas olema kinnised jooksujalanõud. Ja nagu Veronica, see manager ütles, siis mitte need hiinlaste kätetööna valminud baleriini-kingakesed. Seega pärast seda, kui ma olin linnast oma paberid ära toonud, sõitsin ma Casuarina’sse, ehk siis siinsesse kõige suuremasse kaubanduskeskusess. Peab tõdema, et üpris raske oli leida kriteeriumile vastavaid jalanõusid, eriti veel selliseid, mille hind ikka alla 1000 krooni jääks. Ahjaa, üks tingimus on ka see, et mul on korralikud pikemad püksid, mitte sellised lühikesed, peaaegu nagu persekraed. Seega neid oli mul ka vaja. Ja üldjuhul on hinnad ikka mega kõrged. Õnneks leidsin ma Jay-Jay, kui kolme riideeseme eesti pidi maksma 15 dollarit. Ja nagu võluväel leidsin ma sealt põlvedeni mustad ja mugavad püksid + kaks pluusi, mida seal ehk kohane kanda, ehk siis sellised, mis katavad ka õlad.
Nii naljakas kui see ka ei tundu, siis kell 16.15 hakkasid kõik klienditeenindajad asju pakkima. Tuli välja, et see kõige suurem keskus suletakse pool viis laupäeval. Miks????? Seda ma ei tea, ja Mel ka ei teadnud ütelda. Tavaliselt hoitakse jõulude ajal poode ikka kauem lahti. No egas midagi. Õnneks leidsin just viimasel hetkel ka sobivad jalanõud, mis maksid alla 500.-
Üks kena teadmine veel selle tulevase töökoha kohta. Kui me olime Veronica’ga kokku leppinud, et mu töö algab nädala pärast, siis tundis ta muret, et kas mul ikka piisavalt finantsi on et seni hakkama saada. Kui ma tahan, siis ma saaksin ettemaksu oma palga pealt küsida. J. Väga tore temast. Ja Mel ütles ka, et see on pigem selline pakkumine, mida kohtab umbes 5%-i tööandjate puhulJ. Lisas ka veel seda, et kui mul kasvõi üks küsimus tekib, et ma siis kõhklemata talle helistaksin. Aga üks tingimus on veel selle töö juures. Et ma tevitaksin vähemalt 2 nädalat ette enne lahkumist. Seda pole õnneks just eriti raske täitaJ.
Nüüd ma siis olengi õnnega koos, istun ookeanivaatega terrassil, joon külma vaarikajooki , mõlgutan mõtteid oma tulevasest tööst, naudin imeilusat ilma, alalõpmata naeratan omaette, vahel kirjutan ka natukene blogi ning....olen endaga rahul. Ja sellega, et lõpuks ikkagi siia kohale jõudsin.
My old train just broke downJ (breakdown, jack johnson).
Aga teie seal porisel maal, suured ja soojad kallistused teiele, loodan, et esimene advent möödus rahulikult. Ärge minge ostudeg hulluks!
XOXOX!!!

2 comments:

  1. Olin ikka nii loll et ülikooli tulin :)
    Sir Richard Burton ütles ükskord: "Üks rõõmsamaid hetki inimese elus, ma arvan, on lahkumine kaugele teekonnale võõrastele maadele. Raputades ühe võimsa pingutusega maha harjumuse ahelad, rutiini halli raskuse, muredekatte ja koduse orjuse, tunneb ta taas end õnnelikuna.."
    Tahaksin ka kunagi sama läbi elada, mida sina. Ma siin vorbin uurimustöid teha ja kohe on eksamid.
    Hea meel on, et minust mõtled :D (see Charlie jutt) Oli ta tõesti minuga nii sarnane?
    Ole tubli ja naudi ikka täiega :)

    ReplyDelete
  2. Nii põnev, ootan uut sissekirjutist. Tore, et sina oma unistuse täide viisid, ma unistan nagu Gettergi siin ülikoolis päikesepõletusest :D!!

    Kallid :)

    Kerlilt,

    ReplyDelete