25.12.2009
Tere taas:D
Ja kiire jõuluaeg ongi läbi saamas....
Minu 24. Kuupäev möödus nüüd küll teistmoodi. Siin maal pole see kuupäev just eriti püha. Kõik poed on avatud ja tööinimesed töötavad. Mina kaasarvatud...
Teada oli, et kuna iga kahe nädala tagant neljapäeviti on mustade vendade maksmise päev (ehk siis päev, mil valitsus neile raha kannab), siis teadsime juba varakult, et sellest päevast saab olema üks insane päev. J loomulikult, mustad ei tee oma jõuluoste enne kui jõul käes. Ja ausalt, te ei kujuta ette kui kiire päev meil oli. Carol ja robin alustasid oma tööpäeva kella viie ajal, Nel hakkas kella kuuest pihta, Brian ja Linda seitsme ringis. Isegi mina läksin natuke varem kohale, et natukenegi abiks olla. Kuna jõgi on nii palju tõusnud, et autoga enam üle sõita ei saa, siis paljud helistavad poodi ja annavad oma tellimuse sisse. Aga kuna Brian teeb paadiga ka kommuuni sõite, kasutavad paljud ka seda võimalust. See tähendas, et tegemist oli küllaga. Ahjaa, mõned olid siiski oma jõuluostud eelnevalt teinud, eelkõige kingitused, siis 24. oli meie ülesanne need kingitused ära pakkida, kiletada (sest kui Brain need hiljem paadi peale laeb ja siis sõidab, võivad kastid vihma kätte jääda...ja seda me ei taha, et meie klientide kaup ligumärg oleks...kuigi ma arvan, et nemad erilist vahet ei teeks...) ning seejärel komuunide kaupa ära jaotada. Külmad kastid külmakambritesse viia, kuivainete kastitd veel viiendasse kohta asetada jne. Tol päeval jooksid kõik ringi nagu hullud. Kaasa arvatud kliendid. Ja nad ostavad niii palju. Hiljem, kui mul oli aega pilk lettidele visata, olid need tühjad. Hiljem linda, kes vastutab selle eest, et poes ikka kaupa jätkuks, kirjeldas oma tööpäeva. Nt et kui ta tõi 5 kasti hommikusöögi helbeid ning siis uuesti laost tagasi tuli, olid mustad kõik helbed ära ostnud.
Nt üks klien kulutas toidu peale (ja ainult toiduinete peale) 1700 kohalikku....kuskil 17 000 krooni ringis. Hull. Muud ma ie oska ütelda. Kogu hommikupooliku jooksime ringi, et teha nii palju telefonitellimusi kui võimalik ning siis 10 ringis tuli Brian tagasi paadi-rahvaga. Ja enne kui ma märgatagi suutsin, oli kell kolm pärastlõunal, jalad tulitasid, kõht oli tühi, kuid ometi oli veel nii palju teha. Õnneks oli selleks ajaks enamus paadi-rahvast läinud, seega oli natukene parem teha viimased telefoni teel tehtud tellimused. Kuigi ega eriti palju kaupa meil alles enam polnud. Kui poes juba vaiksemaks jäi, aitasin Tom’il ja Brianil kastid jõe äärde vii ja seejärel paadi peale laadid. Täiesti hull päev oli ikka. Kuskil viie ajal õnnestus mul igapäevaseid töid tegema hakata, aga mingil imelikul kombel olin mina ainuke, kes poe peal veel ringi jooksis. Withney hakkas poe esist koristama ning seda, kus teised olid ma ei tea. Koristades üritasin ma ka võimalikult kiiresti teha, sest jõululõuna pidime sööma poe esimeses osas, mis osutus just kõige mustemaks kohaks olema. Kui kliendid juba poest välja olid läinud, toodi staff’i liikemete alkohol välja. Mina tellisin omale smirnoff ice’i, viina ja mingi muu joogi segu, natuke limonaadi moodi. Samuti veel paar pudelit veini. Kogu selle päeva peale, kus lõunasöögiks oli Snickers, hakkas minu jook kiiresti pähe. Tööpäeva lõpuks olin ma nii kutu, et ei osanud jõuludeks midagi muud soovida kui ainult ühte korralikku und ja puhkepäeva. Voodisse läksin ma üpris vara...ja unumisega probleeme ei tekkinud.
Tänaseks oli plaanitud jõululõna all poes, kingituste ja kuusega. Kui küsisin, et mis kella ringis, siis üteldi et kuskil 12 ajal. Seega igaks juhuks seadsin oma äratuskella 11 peale, juhul kui ma tõesti väsinud olen, ei taha ma sisse magada. Hommikul natukene enne kella üheksat kuulsin ma, kuidas lindale (elab kohe minu kõrval) tehti hommikuäratus koos kingitusega. Ta sai stereo. Palju õnne mulle. Nüüd elab ühel pool mind lina, oma uue stereoga, ja teisel pool elavad Tom ja Withney, oma suure kodukino ja lcd teleriga:S.
Pärast linda äratust suutsin ma siiski uuesti maga jääda ja ärkasin uuesti selle peale, et äratuskell hakkas laulma „kolm vanderselli vallatut...“. ja peagi koputati minu uksele, et kus sa oled nii kaua, me kõik ootame sind. Ei noo aitäh, et et mulle siis kell 12 üteldi. Kiiresti riidesse ja ilus meik näkku suundusin ka mina alla poodi. Täitsa ilusaks oli seal kõik seatud. Kuusk ja kingitsed selle all. Laud kaetud (koos bon-bon’idega) ja kõik kohad ära ehitud. Natukne ülepakutud tundus, aga just seda ongi siin maal vaja et rohkem jõulutunnet saada. Peagi hakkasime kingitusi avama. Ma sain 4. Natukene halvasti tundisn, et mina polegi kellelegi midagi teinud, aga hiljem tuli välja, et need kingitused tegi meiel Veronica, kes ise jõulude ajal siin polnud. Ma sain siis ühe suure ja uhke kommikarbi, mis pidi olema üks parimaid mida aussist saada. Siis sain veel suuuuure viinapudeli, sest alati kui küsiti, et mida ma joon või kust ma pärit olen...noh, ma tavaliselt vastasin..i’m from russia, we drink vodka. Siis sain veel samp ja palsami ning 3 paari boksereid ning 2 top sinna juurde. Mulle hullult meeldisid ka need bonbon’id (crackers on vist nende teine nimi...ehk siis suure kommi kujuga torbikud, üks inimene tõmbab ühest otsast teine teisest, kes suurema osa endale tõmbab, saab sealt seest tulevad kinitused ja mingi viktoriiniküsimuse, mis tuleb valjusti ette lugeda). Mina sain bonbon’ide seest nt jojo, käeketi ja krooni.
Jõulukingituste avamisel olin mina ikka korralik, tegin kõik sõlmest lahti ja eemaldasin teibi ikka korralikult. Nemad said natukene naerda, et mis asja ma teen....ning hiljem aussistusin ka mina...ehk siis rebid paberi krahh maha ja püüad kingituseni jõuda nii kiiresti ku võimalik. Pärast kingituste avamist sõitsime kõik koos bussiga jõe äärde, et näha kui palju see tõusnud oli. Kasutasime ka võimalust kala püüda. Teel jõeni laulsime bussis igivanu jõululaule ja lihtsalt lõõpisime. Kala küll ei püüdnud, aga nalja sai. Proovisime lutsu visata. Aga kiirevoolulise jõega on ebaõnnestumise tõenäosus üpris suur. Tagasi poodi tulles sõime suure ja pika lõuna ning peagi hajusime kõik laiali.
Oma tuppa jõudes oli kell kolme ringis ning siis otsustasin ka mina oma elamist natukene jõulutunde moodi sättida. Minu elutuba näeb nüüd üpris kena välja. Nel andis mulle jõulutuled, poest ostsin ka päris küünlad ja ühe pika karra. Karra rebisn natukene väiksemateks tükkideks ja kleepisin väikesed tükid seina külge. Ja nüüd põlebki minu elutoas päris küünal, jõulutuled säravad üle terve toa, karra tükid koos väikeste tähekestega kaunistavad seinu ning apelsini lõhn täidab tuba. Korraks tuli isegi päris jõulu tunne...seda seniks, kuni ma avasin ukse ja 37 kraadine leitsak mind jälle jalust niitis.
Ahjaa, täna sain korraks internetti kasutada ja tuuliga natukene rääkida. Aga siinne internet on niiiii aeglane, et näiteks orkutis oma skräppe lugeda....see võttis peaaegu terve tunni aega. Loodan, et varsti saan ka oma arvutisse interneti, saan äkki isegi skype kasutada....lihtsalt msn’ist oleks ka kasu.
Õhtupoolikul hakkas kogu seltskond uuesti kogunema. Seekord meie tubade juurde. Just natukene aega tagasi tulingi sealt. Vahva on. Kõik joome alkoholi, lobiseme niisama jumal teab millest ning naudime ilma. Koos jõulukuuse- ja tuledega.
Ahjaa, polegi teile veel rääkinud, milline mu elukoht välja näeb. Ok. Kui uksest sisse tuled, satud kohe elutuppa, telekas, väike laud 2 tooliga, sohva. Täpselt paras ruum, kus üksinda elaga. Sealt edasi paremale minnes satun kööki, kraanikauus, gaasipliit, külmkapp, selle kohal mikrolaineahi ning selle kõrval suur kapp. Selja taga on kolm puidust riiulit asjade hoidmiseks. Köök on selline pikk ja kitsas, meenutab natuken kodust koridori. Kohe köögist edasi on minu magamistuba. Suur voodi, selle kõrval väike kummut. Pea on vastu linda elutoa seina, jalutsi juures on suur ratastel garderoob. Magamistoast edasi vasakule jääb vannituba. See on natukene suur...eriti köögi kõrval. Me kõik elame nn mäe otsas, l kujulise unit’ite rodus. Ühes otsas elavad tom ja withney, siis mina olen l-tähe nurgas, minust edasi elavad linda ja nel. Carol ja Robin elavad meist natukene eemal, kahekesi koos. Brian elab kohe poe kõrval asuvas unit’is.
Vot, nüüd enam-vähem teate, kus, kuidas ja kellega ma elan. Kui neti saan, üritan ka pilte laadima hakata.
Uus nädal saab vaikne olema, õnneks saame uue aasta puhul reede, laupäeva ja pool pühapäeva vabaks. Eks arvatavasti koristame riiuleid, uuesti.
Veelkord, kauneid pühade lõppu!
Minu homne teine jõulupüha saab vaikne olema. Olen plaaninud oma konditsioneeri väga madalaks keerata ning oma jõulukingitust vaatam hakata, ehk siis Gilmore tüdrukuid. Olen ostnud ka 3 väikest krõpsupakki ja popkorni, hommikul teen ühe sokolaadikoogi ka, et oma suhkruvajadust natukene rahuldada. Ehk mingi hetk läheme ka poe juures olevasse basseini ujuma, aga eks see paistab, kui sotsiaalne ma olla tahan. Vahel on nii hea lihtsalt omaette olla, kuulata eestikeelset muusikat ja näha mitte kedagi. Aga eks seda teate te juba kõik.
Tervitage minu poolt vallot ja allanit ka jõulude puhul. Hästi kallid olete, teist aastat ilma korraliku jõuluta ma vastu ei pea. Ma mõtlen jõule ikka „mekanuka“ moodi.
Peatse kuulmiseni
Head vana lõppu
xoxoxoxoxoxo
Kuule, kuidas nad Sind kutsuvad seal? Su nimi ei ole vist kõige suupärasem inglise keele rääkijatele...
ReplyDeleteMa tahan Sulle ka üle pildi saata. Saadan kuskile e-mailile. Mul peaks aadress olema. Või kui ei ole siis Priidul ikka on.
Aga oma seiklused ja sündmused kirjuta kõik kohe üles. Jääb endale ilus mälestus. Aga võib ju ka raamatu teha ja niimoodi järgmise reisi raha teenida :)
Ilusat aasta lõppu!
Tervitab Mariliis
oh nii nii lahe on, et sa ikka sinna läksid!
ReplyDeleteMul sugulane ka tahab järgmine aasta peale keska lõppu AU sse minna, annan talle sinu blogi, et ta tutvuda saaks teemaga:D
Oii ja head vanaaasta lõppu! Meil siin Eestis nii tugev lumesadu et lausa jube.