07.01.2010
Head uut! 
Nonii, jõulud on läbi, uus aasta korralikult vastu võetud ning mõnus ja rutiinne elu võib uuesti alata!
Blogi ülesannet täima asudes...
Teine jõulupüha möödus suurepäraselt. Magasin kaua-kaua ja vaatasin oma Gilmore tüdrukuid, lõpuni. Nüüd olen linnast omale ka 7 hooaja tellinud. Pärast jõule tööle minna oli natukene...raske. peale koristamise polnud suurt midagi teha, kliente oli ka vähevõitu. Õnneks oli meil jälle üks pikk nädalavahetus, uue aasta tulemise tähistamine. Aasta viimasel päeval me töötasime, jälle midagi täiesti uut eestimaiste kommete kõrval. Eelneval nädalal oli meil plaanitud Veronica majas õhtust süüa, ta pidi linnast kõigile hiina toitu tooma. Igaüks sai suure menüü, kust saime välja valida 3 käiku, 2 põhi, 1 eelroog. Kuid päev enne õhtusööki selgus, et Veronica sõidab Adaleid’i, et tuua Withney koer Roper Bar’i. Teine põhjus, miks ta sinna lendas, oli see...et ta sain vanaemaks. Esimest korda. . Ta ise ei olnud siin, aga küll Glen ja hiina toit. Kuna viimane päev oli niiiiiiii busy’i, jälle, siis otsustasime igaüks omaette õhtust süüa. Et siis pärast õhtusööki koguneme ja tähistame ja laseme rakette . pärast kiirest tööpäeva pole ma tavaliselt eriti näljane, seega ei puutunud ma oma sööki tollel õhtul, ainult maitsesin riisi ja kana. Kuskil 8 ringis hakkas rahvas kogunema, istusime niisama ja rääkisime juttu, peamiselt sellest, kui lollid ja rumalad ja mida-kõike-veel-paha need mustad vennad tegelikult on. 10 ajal tõid nad 2 kotti ilutulestikku välja....ilutulestik või asi...8-aastastele kohased pommikesed. Noh, tegelikult olid nad sellised tavalised, teevad ühe suure ja värvilise paugu või siis väike vulkaan vms. Samuti olid neil ka säraküünlaid. Ja siin maal leidub ka selliseid, mis põledes säravad kas punast, kollast või rohelist värvi. Lahedad olid. Ja mingil imelikul kombel olid kõik nendest sillas. Keerutasid ja viibutasid neid õhus ja laulsid mingeid aussidele kohaseid uue aasta laule. Tom oli otsustanud, et tema on õhtu püromaan...ja teate millega asi lõppes....ta tahtis mitu säraküünalt korraga põlema panna, aga kuidagi ta kõrvetas ennast, ja pillas need kõik maha, just täpselt raketikoti peale, ajal, mil pooled neist just süttisid. Õnneks ei juhtunud rakettidega midagi, aga langetasime ühise otsuse, et tema pole kõige mõistlikum selle töö tegemiseks. Ja niimoodi haarasingi mina ohjad. Ja neile see meeldis. Mul oli piisavalt julgust (ja eelenvat kogemust ka suurtemate rakettide kallal), vahel süütasin kolm, enamasti siiski kaks raketti korraga, et saada natukenegi vägevamat tunnet.
Mingil imelikul kombel pole neile südaöö eriti tähtis. Selleks ajaks kui aeg kätte hakkas jõudma, olid Glen, Brian, Nel ja Carol juba magama läinud. Kuid me ei lasknud sellest olenemata oma tujul langeda! Uue aasta võtsime vastu ühe bändi muusika saatel, mis pidi Linda ja Robin’i üks lemmikuid laule olema. Tantsisime, ja kui aeg kätte jõudis, tegime ühe suure grupikalli. Eelenvalt olin ma neile selgeks õpetanud fraasi „head uut aastat“ (mis nende jaoks kõlas natukene kagu hallo you bastard:D:D). Sain omale ka eestikeelsed uusaasta-soovid, nii enam-vähem arusaadavad. Peagi läksime kõik laiali, et nautida magusat und järgmise päeva lõunani. Sellel nädalavahetusl läksin ma oma toast välja vaid vajadusel, nt pesumasina kasutamiseks. Muu aja istusin toas ja kas 1) vaatasin telekat 2)losutasin niisama 3) lugesin raamatut või 4)koristasin. Kahjuks suurema osa ajast oli jõus plaan nr.1.
Uuel nädalal tööle minna oli jälle natukene raske, aga nagu öeldakse, uuel aastal uue hooga. Kahjuks sellist uue aasta tunnet pole siiani tulnud, ja see mis oli, kestis minul maksimaalselt pool päeva, kui sedagi. Nädal oli vaikne, esmaspäeval oli natuken rohkem kliente, sest kõik olid varudest tühjaks jooksnud. Ja ega ei imesta ka, teades kui kaootiliselt mustad vennad oma sisseoste teevad. Nt maksab 0,5l coca cola pudel 4.70 ning 1,25 coca pudel maksab 4,90. Ning kui mul on klient, kes oskab natukene paremat inglise keelt kui keskmine aborigeen, siis ma ikka soovitan tal suurema pudeli võtta, et näe, seda on palju soodsam osta....aga no mis te arvate, kas neid see huvitab. 80% nendest kellele ma seda ütlen, lihtsalt noogutavad ja ütlevad, ei-ei, ma just seda tahangi. Ma ei mõista, mina kes ma olen ühika kokkuhoiu-süsteemiga kokku kasvanud. Tene näide kaootilisest ostlemisest. Oletame, et Rhondal on raamatus 300 dollarit. Oma sisseoste alustab ta sooja söögi tellimusega, sinna juurde 0,5l cocad. Selle jaoks kulub kuskil kuni 80 dollarit, kuna tal ju suur pere, tahavad sooja kana ja 2 family tray’d. Suur tray maksab 25, väike 15. Teen tray’st pildi ka, siis saate aru, kui palju toitu nad sisse suudavad ahmida. Sinna lisa veel joogid. Siis ta ostab omale natukene liha. Ja jätab selle ostukäru põhja sulama, sest ta ei taipa kuivained enne osta kui külma toitu. Pärast tee ja suhkru ja piima ja 30-se coca paki ostmise on tal alles jäänud veel 100 dallarit. Seejärel ostab ta omale patikumme....ja imelik on see, et neid kumme ei näe ma peaaegu mitte kunagi uuesti, sest nad lihtsalt ei kanna neid. Siis ostab ta natukene komme ka, 6 dollarit üks kott. Ka siis tema lapselaps tahab tongipüssi, mille ta muidugi saab. Selleks ajaks on raha otsas, et osta kast saia. Ja siis ta läheb ja teeb Caroli ees kurba nägu, et näe, ma vajan natukene suuremat summat oma raamatusse. Ja eks kujutage ette mida Carol tunneb, kui kõik sellised on. Loodad, et oled ühe klindi ja tema finantsilise poole kontrollimise ja reguleerimisega lõpetanud, tuleb ta uuesti lagedale väitega, et pole suutnud kõiki oma sisseoste teha. Muidugi on ka paremaid ja planeerivamaid musti sägasid....aga kahjuks ei kohtu nendega eriti tihti. See selleks.
Nädal oli vaikne, kuni tänaseni. Täna oli nende pay-week, nädal, millal riik uuesti raha üle kannab. Oh seda segasummasuvilat. Ausalt. Ja täna oli meil veel üks probleem – polnud piisavalt kast, kuhu nende kaup pakkida. Olid ainult suured kastid, aga kuna me viime need laevaga neile koju kohale, ei tohi kastid liiga rasked olla, muidu on meil neid raske transportida. Ja ma tean seda tunnet, kui kast on liiga raske. On ok, kui 1-3 kasti on rasked, aga kui iga kast mida tõstma pead vajab pingutust....no siis...ei tundu mu töö enam nii lihtne.
Kuna polnud piisavalt õige suurusega kaste, olime kõik natukene aeglasemad, otsimaks ja sobitamaks kaupa kasti. Ja eriti lahe oli veel siis, kui klent laob kogu kauba letile ja sa oled selle ilusti ära pakkinud ja kiletanud...ja siis, oh imet, otsustab ta veel midagi osta, Murphey seaduse kohaselt on see tavaliselt liha vm külm kaup. Aga selleks ajaks oleme me ülejäänud külma kauba ära pakkinud ning külmikusse viinud...ning meil ei ole väikeseid kaste.
Täna kutsus Brian mind ka paadi peale...seega pidin me ära täitma kõik telefoni teel tehtud tellimused ja omale lõuna valmistama (kuna Nel oli liiga hõivatud sooja söögi tellimustega). Seda ajal, kui kliendid veel oma sisseoste tegid. Kuna täna oli kliente tõesti palju, siis lõpetasime tellimustega alles poole kolme ajal....ning nii oligi tööpäev varsti läbi. Kuna täna oli nii palju kaupa (samuti ka hilisem lahkumine poest), siis mina ja Brian jõudsime tagasi alles pool seitse.
Ahjaa, selle nädala esmaspäev oli omaette lahe päev. Esiteks, kui me withney’ga riiuleid koristasime...siis me leidsime poest püütoni. Jah, elus ja päris ja püüton. Mina läksin just kööki, et teha endale ja talle lõunasöök, ja siis äkki kuulsime, kuidas Withney kiljatas. Peagi seisis Brian labidaga köögi ja tagumise osa ukse ees, et loom sinna ei põgeneks ning Withney pihustas putukamürki mao suunas, pidi teda uimasemaks tegema...või siis mõni kord ka ärritama....või siis hirmutama. Kahjuks ei õnnestunud mul korralikku ülevaadet sellest olevusest saada, sest Brian ei lubanud kellelgi poodi siseneda, kuid sellest olenemata oli see väike vahva erinevus riiulite koristamise kõrval. Teadmiseks, et see oli alles noor püüton ning ta ei olnud mürgine. Pikkus oli natukene alla meetri, paksus kuskil 2 sõrme sugune.
Sel samal päeval müüsime ka ühe...ma ei tea kuidas seda kutsutakse...aga see meeste asi, mida kasutatakse ratta vahetamisel, nelinurkne, natukene tähe moodi. Palun mitte naerda minu lolluse üle, juhtub ka paremates peredes. Ja siis ühtäkki märkasin ma köögi aknast välja vaatama....ja mis ma näen, need samad mustad vennad otsustasid keset päist päeva vargile hakata. Kommuunis elab ka 2 valget meest, üks nendest on Ray, kes on äärmiselt tore, kalkuleeriv ja aus tööinimene. Mingil põhjusel läks ta auto katki ja ta jättis selle poe lähedusse seisma. Kui palgapäev tuleb, ostab ta vajalikd asjandused, et see korda teha. Age need vennad mõtlesid, et paar uut rehvi kuluks marjaks ära....kuna need vennad on pahas nimekirjas (ehk kui neile midagi ette heidad või noomitad vms, maksavad nad sulle kätte...nt süütavad millegi põlema), olime meie võimetud midagi tegema. Helistasime Ray’le, et teatada, mis toimumas on. Õnneks teadsime nende vendade nimesid, seega edasine klaarimine jääb juba kommuuni-siseseks.
Mul on teile veel üks uudis, mida ma arvan, et ma olen juba tegelikult maininud. Nimelt, et kui meie kokk Nel puhkusele läheb, olen mina tema asendaja. Ja nii ka juhtub, sest teispäeval tuli Carol minu juurde teatega, et sellest pühapäevast läheb Nel puhkusele, 10 päevaks. Ning selle aja jooksul olen mina meie köögis kokk. Õnneks pole see koka töö eriti kontimurdev ning samuti on mul alati Robin või Carol abiks, kui kiireks läheb...või on midagi, mille tegemisel abi vajan. Seega loodan, et järgmine nädal läheb kiiresti, et on, mida teha. Mõtlesin ka mitte vaba päeva võtta, sest juhul kui on tööd, ei ole mul töötamise vastu mitte midagi, pigem naudin seda.
Vot, olete jälle kursis minu tegemistega. Järgneva pooleteise kuu jooksul ei tohiks midagi muutuda, vaikselt hakkan plaane tegama, et mis edasi saama hakkab. Olen selles kindel, et lähen mingi aeg Adaleid’i, Withney’le ja Tom’ile külla. Muud ma ei tea veel, aga aega on ju küllaga.
Saadan suured tervitused oma kallitele sõpradele. Mai, kui sa seda loed, siis tea, et ma käsen sul ka siia tulla. Sinu CV-ga ei ole töö leidmine raske...ma mõtlen Roostat. Ja tervituse ka Getterile, mulle nii meeldis sinu kommentaar. ja loomulikult ka kõigile teistele.
Ja kodused....hirmus head ja kallid olete! Kui ma juba pikemat aega pole ühendust võtnud, siis arvatavasti on põhjuseks see, et ma olen lihtaslt õnnelik ja naudin siinset elu-olu! Mul on teile ka üks palve...palun helistage mulle kohe, kui on mingeid uudiseid tuuli kohta! Ükskõik millisele numbrile.
Seniks aga anna ma oma parima ikka blogi pidada....suured ja soojad tervitused Teile kõigile!
xoxoxoxox