25.01.2010
Aus ülestunnistus, koduigatusus hakkab murdma. Siinne elu on sisse saanud ühe aeglase rutiini ning plaanidest pole asjad kaugemale läinud.
Päevad tunduvad ka aina rohkem ühte värvi olema. Viimasest sissekandest on möödas 2 nädalat, aga ei oskaigi millestki erilisest kirjutada.
Kuigi, üks uistus on küll täitunud:D. Ühel õhtul istusime jälle kõik koos väljas, mängisime Poltoga ja lihtsalt puhkasime natukene. Ja ühe heltke tuli mul mõttesst, et õige läheks unit’ite taha tähistaevast vaatama. Ja see oli üks väga hea mõte. Ma pole oma elu jooksul vist kokku ka niiiiiiiii palju tähti näinud kui sellel õhtul. Ja sõna otsese mõttes oli võimalik silmaga eristada linnuteed. Ja see vaade oli......ohhh, võimas. Isegi parem kui helikopteri sõit! Ma lihtsalt ahhetasin ja ei suutnud ühtegi sõna suust välja saada lähima 10 minuti jooksul. Siinse koha eeliseks on linnatuledue puudumine. Ausalt, üks kõige ilusamaid ja hingematmavaid hetki!!! Nüüd leppisime kokku, et minu sünnipäeval läheme mina, tom ja whitney kolmekesi paadiga jõe peale, õhtul, ja teeme seal ühe väikese peo koos tähistaevaga:D. Kahjuks ei soovitanud Glen meil seda seiklust ette võtta, eelkõige krokodillide pärast, ja nüüdsest on plaan siis selline, et võtame käruga auto, mõned joogid, padjad-tekid ja seame ennast lennuväljal auto peal mugavalt sisse. Vaatame tähistaevast, kuulame muusikat...lahe. minu sooviks oligi see, et keegi teine siinsest staff’i liikmetekst kaasa ei tuleks, sest ausalt, näen niigi vaeva, et päevast päeva nendega koos töötada. Eelkõige siis carol’i ja robiniga.
Enne jõule oli küll plaanis, et ostan suure koogi, ja siis õhtul istume kõik koos...aga nüüd tean täpselt, kuidas tahan oma päeva tähistada. Istuda vaikselt heade inimestega, mitte olla tähelepanu keskpunktis, ja asju lihtsalt võtta.
Nüüd on veel üks asi kindlaks saanud. Minu 90 päeva saab märtsi alguses täis, seega olen otsustanud lahkuda 06.03. whitney läheb natukene varem, Tom natukene hilje, umbes sellel ajal kui minagi. Kuna tom läheb siit autoga darwinisse, et sealt oma auto saada ning siis Adaleidi sõita, suutsin ma ennast tema reisile kaasa sokutada. Üheks põhjuseks see, et siis saan kohtuda whitney ja tom’i sõpradega, ning peamiseks põhjuseks, adaleidist lennupileti ostmine on märksa odavam kui darwinist. Arvatavasti algab minu uus-meremaa reis sydney’st, ning adaleidist on see vaid kiviviske kaugusel. Ja sellisel juhul on mul ka koht, kus ööbida. Ja vajadusel ka suurem pagas sinna jätta.
Nüüdseks on ka nel puhkuselt tagasi, ja mul on selle üle väga hea meel. Ja veel üks uudis. Linda läks samal päeval puhkusele kui nel tagasi tuli, ja nüüd tuleb välja, et ta ei tulegi siia tagasi. Üldse enam ei tule. Eile küsisin robini käest, et millal linda tagasi tuleb, et ma tahaks, et ta mõned asjad linnast tooks, ja selle peale ütles ta, et linda ei tulegi tagasi. Ja mõnde päevad tagasi kui ma kontorisse sisenesin, kuulsin ma, kuidas carol rääkis telefoniga, et kui häbi tal on....ja ta ise tahtis niii väga darwinist ära saada. Alguses ei viinud ma juttu kokku, aga hiljem hakkasin mõistma, et ta vist rääkis lindast. Ma tean, et enne siia tulekut oli ta oma mehest lahku läinud, ja seejärel oli a tervis halvemaks läinud, ning siis küsisgi ta oma õe, caroli, käest, et äkki leidub talle siin vaba töökoht. Linda töö oli riiulite täitmine, kauba toomine, ladustamine. Juba esimestest päevadest tundus mulle, et see on natukene mõttetu töö, et staff’i liikmeid on meil küllaga, saaksime ka ilma hakkam.....ja nüüdkseks ongi kogu pilt mulle selge. Ja enne lahkusmist ei ütelnud Linda midagi, ainult seda, et ta ei tea, millal ta tagasi tuleb. Küsisin, et kas oled nädala või 10 päeva, sellepeale sain vastuseks ühe hämama emmm-ma-ei-tea-veel-vastuse. Ei taha küll paha inimene olla, aga nüüd nagu tundub natukene rohkem tööd olema, mis on väga hea, siis on lootust, et päevad ka natukene kiiremini mööduvad.
Eelmine nädal oli pay-week, olime jälle natkene busy’d. Õnneks/kahjuks on jõgi alanenud, seega crossing on 4W ületatava, ning selle tulemusena saavad Urapunga kommuuni inimesed tihedamini poes käia. Ja kuna jõgi on madal, on ka suurem võimalus kala püüda, see omakorda toob rohkem turistidest kalapüüdjaid sisse. Kahjusks selle pärast, et me oleme nüüd tünnides oleva vee peal, aga mida vähems ajab, seda vähem vett võime kulutada. Nt põrandate pesuks kasutame basseini vett. Ja kui varsti sadama ei hakka.....peame vb isegi pesemiseks kindla plaani tegema..:S
Iga päevaga õpn ma midagi uut selle koha ja riigi kohta. Näiteks eile sain teada, et mõned aastad tagasi oli Roper river väga populaarne koht kala püüdmiseks. E korraldati võistlusi ja turniire jms. Ma pole päris kindel miks, aga tetud põhjustel on see komme nüüdseks kadunud. Ja üldse, austraallaste jaoks on see koht, Roper bar store, tuntud just hea kalapüügi koha poolest. See oleks getteri jaoks paradiis.
Ahjaa, täna on meil Austraalia päev. Paljudel inimestel on tänane päev vaba, pidutsemiseks ja bbq tegemiseks. (bbq=grillimine). Ja suur üllatus minu jaoks. Siinsed inimesed ei marineeri oma liha. Nad lihtsalt ostavad poest tükeldatud liha ja siis viskavad selle grili peale. Ja siis grilivad nad veel sukinisid, tomatit, kurki, sibulat.....ja migid kahtlased asjad on veel. Ja sellist asja nagu värske salat liha kõrvale...pole nad kuulnudki. Ja hapukoort on väga raske leida. Kui siis ainult majoneesi. Täna olevat Brian ühe suurema kala püüdnud, sööme siis seda tänaseks õhtusöögiks, koos imelike grillitud juurviljadega.
Täna on jälle minu vaba päev. Päevast päeva töötades olen ma päevade lõpuks nii väsinud, et hea meelega ei teekski muud kui ainult kösutaks teleka eest ja magaks. Täna hommikul lõi mu tõeline väsimus välja. Läksin eile kuskil 11 magama ja ärkasin täna natukene enne kella ühte. Nii hea oli magada. Nüüd olen hakanud kontitsioneeriga magama, vastasel juhul ärkan ma hommikul vara selle peale, et on palav. Nüüd on tuba mõnusalt külm, saan ennast teki sisse kerra keerata ja ärgata Vandersellide laulu peale.
Vot, rohkem nagu ei oskagi millestki rääkida. Elame näeme, mis saama hakkab, hoian teid ikka kursis. Ja kui uut blogi sissekannet poel, siis teadke, et olen rutiinis, mis ei vääri kirjutamist.
Suured kallid teile!!! Loodan et kutil läheb koolis hästi ja et rico ikka lasteaiast natukene õpib. Kas popu räägib juba? Ja kuidas tuuli ennast tuneb? Ja kas priit-mariliis on kindlad, et ikkagi ei tule siia? Kuidas mariol läheb, kasvab, hoiab pead??? Ja kas külm teil üle ei lähegi. Meil on ikka stabiilselt kuum, mõndanel päevadel on hea, siis on temp kuskil 34, aga nädalas 2-3 päeva on ikka sellised 42+ päevad.
Olete kõik hirmus kallid!
xoxox