Nonii, tänase seisuga teine päev linna peal, ja üldkokkuvõttes – täitsa tühi päev. Ilm oli küll selgem kui eile ja oleks lubanud rohkem avastada, kuid mingil imelikul põhjusel ma seda ei teinud. Alustuseks panin endal kella 7 ajal tirisema, et saaks olla asjalik ja puha, kuid ühtäkki avastasin, et kell 10:00. Ma ei jõudnud isegi silmi hõõruda, kui olin juba all korrusel ja tegin check-out’I, sest täpselt 10:00 peab olema tuba üle antud. Kuna tegemist on natukene kallima hosteliga kui muidu tavalised rotiaugud, siis neil polnud selle poole tunnise sissemagamise peale sooja ega külma. Ilmselgelt ka selle pärast, et on talv ja enamus hosteleid seisab tühjana. Selle hosteli kohta veel natukene nalja: nimelt esimese asjana tupp astudes nägin ma ronge. Just, ja neid päris ronge, mis teevad tsuhh-tsuhh ja krigisevad hirmsasti. Sain toa teisele korrusele, vaatega rongijaama peale. Milline luksus. Olgu, no õnneks olen ma sügava unega ja pleier oli ka olemas. Pärast neti külastust ja õhtusööki jooksuga pessu. Ja sealt järgmine üllatus. Ma tean et hostelite pesemistingimised on alla igasugu arvestust, aga üldiselt tuleb vett piisavalt, et puhtaks saada. Seal minu korruse peal oli 3 dušši, ja kõigist neist ainult sirises vett. Ja ma ei olnud blondiin, et ei oskaks tööle panna, mitte nii nagu Šotimaal oli. Ja vett tuli vähem kui ma hambapesuks kasutan.
Enne magamaminekut helistam mulle alar, kursaõe vend kellele päeval messi saatsin. Kahjuks ei saanud ta öömaja pakkuda, ent pakkus välja, et tutvustab mulle linna, ja vajadus, annab mõned kontaktid kui tekib vajadus kuskil pinda üürima hakata. Homme saame ehk kokku ka korraks.
Pididn täna 12ks tööbüroosse minema, et teada saada , kuidas selle rahvuspargi tööga lood. Jõudsin kohale veidi hiljem, ja enne mind oli ka veel paar tööotsijat. Minu kord kätte jõudis, helistas ta sinna ja küsis kuidas lood. Ja nagu aussidele ikka kombeks, tuli vastus, et helista varsti uuesti. Läksin siis tunni pärast tagasi, ja adminn oli lõpuks mu cv-d laiali jaganud päris tööandjatele. See töö oleks siis endast kujutanud restorani ettekandjat. Abi pakkunud ka köögis, ja mis kõige lahedam, aktiivsus-inimese assistent. Lõpuks oli aeg bürool uksed sulgead ja kutsuti homme tagasi. Minu tööotsijaks on Nadia, saksa-ameerika-LAV-austraalia aktsendiga liiga sõbralik tšikk. Õhtul helistas mulle ja teavitas, et ma ei saanud seda kohta, et nad ei vaja ikkagist talvel seda ettekandjat nii väga, ja et köögiabilise ja assistendina poleks töötunnid ehk välja tulnud vms. Nojah, igatahes on see rong läinud. Alguses kui ta mulle selles juttu tegi, ma mingil põhjusel polnud väga huvitatud sellest, ehk nii siis ongi parem. Homme lähen tagasi, tal veel 2 tööd pakkuda, mingi roadhouse ja mingi hotelli ettekandja linnast väljas. Igatahes, egas eriti ei taha panustada selle aussiejobs.com.au peale, lähen homme ka thejobshop.com.au-sse, ja üritan kuskil soodsama internet saada, et siis gumtree’st pakkumisi leida. Hommikul oli ka üks kiri postkastis, üksikema otsib 18kuusele tüdrukule lapsehoidjat, Margaret Riveri kandis. Homme kõllan ka talle.
Tänase öö veedan hostelis nimega Globe. Ja issand jumal, siin maksab öö 220eeku. Ja issand jumal, ma jagan tuba, kus narisid kokku 8 :O. oleks seda teadnud, poleks ehk tulnudki siia, aga päev otsa zombitanud, siis ei oska ma vist sixteen’il ja six’il vahet teha :S. siin on vähemalt 4 inglast, kes tunduvad väga sõbralikud, ja üks eestlane toa teises kauges nurga, nimi riina. Muud ma ei tea, ja ehk vist isegi ei lähe temaga juttu puhuma, mis mul ikka nendest eestlastest, homme olen siit nagunii kadunud, järgmise normaalse hosteli otsingutele.
nüüd jätan selle igava jutu. Puhume natukene turisti juttu. Vannutakse, et ma olen 100% inglane, siis jälle et uus-meremaalt. Naljakas on, kui pilusilm, kelle jalad on pool minu jalgade pikkusest, kannab kukekaid. Kõik, mille pole hinda küljes, maksad topelt. Nt apelsini mahl klaaspudelis, 330ml, selle hind kerkis 3.80 peale, sama palju maksis mu hiina-õhtusöök. Tänapäeval on kõigil puutetundlik nutikas, isegi vanal mehel, kes nii ära ehmub, kuna ei oska sealt tulevat muusikat kinni panna. Väga kerge on ära tunda kohalikku või turisti, aussi naisterahvad on ikka sellised lodevamad ja kõvema häälega. Ja kõik kohalikud on üüber sõbralikud, igale poole sorry, mate või cheers, mate või yeah, no worries, mate või not a problem, mate jne. Vesi maksab rohkem kui koka, ja seda päriselt.
Olgu, sellest hetkel piisav, väss murrab jälle. Dadaaa.