Terekest,
Pole mahti olnud paar päeva kirjutada, teen siis väikese ülevaate juhtunust.
Õnnestus saada üks positiivne couchsurfingu mail, üks holladi noormees, jagab maja korea ja austraalia tüdrukuga. Jätsin siis oma pagasi siia, 111.- krooni ööpäev, ja liikusin ronge ja metrood kasutades east leederville’i. lihtne oli seda kohta leida, Barry, minu host, aga unustas ära et ma tulema pidin, ja kuna oli ta eelviimane päev tool, oli ta paarile joogile oma bossiga läinud. Nii siis ootasin mingi aega, kuni ta tagasi koju jõudis. Tema tüdruksõber oli Suji, majakaaslane Lisa, ja veel üks couchsurfer, Joel, kanadast. Väga tsill õhtu oli, õhtusöögiks oli kiiremas korras valmistatud burritod. Nämm oli, ja hea oli üle pika aja kõht korralikult täis süüa. Pärast niisama jutustasime ja muljetasime ja tegime suht varajase õhtu, sest: 13.ndal oli barry sünnipäev, nad pidid 15.ndal majast välja kolima et edasi reisida, ja minul oli kursaõe airi venna (alar) kokku lepitud, et teeb mulle väikese tuuri linna peal järgmisel päeval. Niimoodi siis vähkresin ja ei maganud eriti, ei teagmi miks, ja hommikul 8.30 tõustes oligi peagi aeg linna peale põrutada. Alari elukaaslane on grete, eestis kõvasti võistlustantusga tegelev ja nüüd austraaliasse sportlase viisat taotlev imearmas eesti tüdruk. Esmalt käisime kings Park’is, maailma kõige suurem park linnas, isegi suurem kui too seal NYC. Edasi sõitsime rahvakeeles kutsutavasse Frio’sse, ehk Fremantle’sse. Läbi linna sõites tehti kiirkorras tutvustus ka, et mis kus asub jms. Freo on imekena, väike sadamalinn perthist u poole tunni sõidu kaugusel. Sinna jõudes oli aeg lõunasöögiks, einestasime Little Creature’is, mis on õlu tootmishoone kõrval, ja kus serveeritakse õlu otse jumal-teab-kui-mitu-liitrit-mahutavast vaadist. Ilus oli seal, vaade ookeanile, ja mega tsill muusika, umbes selline nagu kariibidel või balil võiks kuulata. Heietasime ja muljetasime niisama mast ja ilmast, ja äraütlemata tore paar on nad.
Tagasi linna tulles, kuna alar pidi kaheks tööle minema, lippasin ma kiiresti veel netist läbi et töökuulutustel silma peal hoida. Midagi erilist ei leidnud, ja sõitsin tagasi oma hosti juurde, et eesti saiakesi küpsetada. Imekombel suutsin ära eksida, kui kohalikku toidupoodi otsisin, aga igatahes, tainas tuli hea, ja väga suures koguses. No eks panin liiga palju vett ma arvan. Saiad ahju ja peagi jõudis Suji koju. Tema valmistas ka õhtusöögi, minigi korea toit oli. Väga nämma, ja endiselt koos riisiga. Ja magustoiduks soojad saiad ahjust koos külma fat-free austraalia piimaga. Algselt oli küll plaan linna peale minna, ent kui barry ja joel koju jõudsid, jäi plaan katki, sest olid mõlemad kuskil mingi külmetuse saanud. Noja mis seal imestada, on ju ikkagist talv, ja vahel on tuul ikka päris jahe. Ja mis kurat sellega veel lahti on, et inimeseda elavad jääkülmades majades, ahhh?? See oli umbes nagu sotimaal, ainuke vahe oli selles, et siin oli õuetemp +15 või nii, aga ikkagist. Me sujiga ei suutud seda ära imestada, meil mõlemal kodus nii, et saad lühikeste riietega ringi platseerida. Vaatasime filmi, ajasime niisama juttu ja uuesti magama. Uni oli hää. Järgmisel päeval pidid nad koristama ja pakkima hakkama, barry sõitvat kuhugile uspekistani ja teeb paar kuud reisimist, ja suji lendab teisele poole austraaliat, et veel natukene tööd teha enne oma uut reisi läbi aasia. Nii siis tegimegi korraliku homikusöögi, ja sel ajal kui nemad pakkisid, lasin mina näppudel kiirelt netist mingit tööd otsida ja oma cv-sid laiali saata. Pärastlõunal pakkisime kotid auto peale ja tegime lehva-lehva. Nüüd olen jälle tagasi samas hostelis, mis mid eriti küll ei rõõmusta, ent siin ainult tüdrukute tuba, ja tuleb välja, et hoopis 20 voodikohta siin
Omg, ja mis veel. Täna juhtusin kogemata eestlastega kokku. Esimesel korral siin olles kohaliku, kes siin oma vabal nädalal ööbivad, kuulsid ja nuputasid mu aktsenti, ja jäi hästi meelde et ma eestist. Noja täna, tuppa sisse tulles, ja kuna kook on otse mu toa kõrval ja ukse ees on kohe common area, kuulsin selliseid natukene bmw-vedasid meenutavaid jobukakke kõvasti eesti keeles röö(ää)kimas. Ja no muidugi nood kohalikud kohe, et näe, veel üks eestlane. Läksin ja ajasin siis nenega paar sõna juttu, tallinna 3 poissi, üks võtta ja teine visata, mitte midagi ütlevad tüübid. Olevat siin juba mitu aastat, skilled viisaga, katusepanijad. Ja siis oli veel üks tüdruk, minuga samast toast, riina. Blond ja hästi ümmarguse armsa näoga tüdruk. Ja no loomulikult, nad olid juba hommikust saati tina pannud. Mina ujusin kiiresti linna peale, pole nendega midagi rääkida, ja äkki, enne kui toidupoodi läksin, nägin et hosteli ees on kiirabi ja politsei. Teadsin kohe, et nad on midagi nüüd korda saatnud. Tagasi tulles kuulsin jh, et üks tüüpidest oli kaklust alustanud kohaliku kaevanduses töötavaga, ja kuna oli niiiii purjus olnud, kukkus eestlane kohalikule nii peale, et kaevuri jalg kahest kohast katki ja luu väljas. Loomulikult, olid nad kõik jooksu pannud, ja selleks ajaks kui politsei kohale tuli, olid nad kolmandal osapoolel lasknud toast kõik oma asad ära ka korjata. No igatahes loodame, et ma ei näe neid enam siin. Ma endiselt ei saa sellest üle, kuidas nad käitusid. Ja veel see tüdruk, kuidas too käitus…wow, pole sõnu. Aitab sellest jamas nüüd. Ja kaevurid, kes siin ööbivad ja on väga-väga toredad kohalikud bloke’id, lubasid mind nüüdsest alates soomlaseks kutsuda, et teised mind imelikult ei vaataks 
Ma ei tea kas seda juba mainisin, et mul on esmaspäeval intervjuu, freo’s. mingi luxury lodge assistant. Lootusi üles ei sea, pigem eelistaks seekord midagi linnas. Vaatab, homme terve päev veel aega. Aga kiiremas korraks tuleb midagi leida, rahaga on nii nagu on.
Olgens, praeguseks kõik, c ya! ! xxx