Ahhoiii, kõik see pere!

Ilusat advendiaega! Mitte et keegi siinmail seda tähistaks  nende jaoks hakkavad jõulud varakult reklaamimise tähe all, kaubanduskeskused on avatud kauem, reklaamipauside lõppedes esitab iga kooli koor ühe traditsioonilise jõululaulu, kõik kohad on täidetud jõulukaunistustega jne-jne. Aga jõulutundest pole lõhnagi. Isegi mandariine ei müüda poes, ja piparkoogid pole üldse piparkoogi kuju, lõhna ega välimusega. Nemad söövad tarretist, pudingut ja hästi palju värvilise komme, millest mitte ükski pole maitsev. Arvan et see aasta saab minu jõulutoiduks olema jäätis, arbuus, vesi, sokolaadimuffin, apelsinimahl, veel natukene vett, ja kui hästi läheb singivõisai.

Et mis vahepeal toimunud on?? Nojah, järg on käest kadunud, kui aus olla. Eks viimased nädalad ole ikka töötähe all läinud, Odette vallandati, seega saime kõik natukene rohkem tunde juurde, aga mingil “imelikul” põhjusel hakkasime aina tihedamini õhtusöögiks uksi sulgema, mis lõppkokkuvõttes jättis vaid 5-6h tööpäevad. Vallandamise põhjuseid oli mitmeid, tema ebaviisakas käitumine klientide, kokaga, ja siis alkoholiprobleem. Nojah, eks ta oli jah natukene rough, aga kõik austraallased ju on ! Õnneks sellest suurt draamat ei tulnud, ta tahtiski varsti siit minema minna, tütrega natukene aega veeta ja kes tahakski jõulu/uue aasta ajal töötada.

Elu majas on ka rahulikult kulgenud, vahepeal paar jooki Castles iirlastega, vahepeal paar klaasi meie aias, selline suht chill ja mõnus on olnud. Vahepeal meil siin ju kõrvetas, nati alla 40 oli päise päeva ajal. Kõige hullem selle juures oli loomulikult tuul, mis oli kõrvetavalt kuum. Paaril korral käisime ka kohalikus basseinis ennast jahutamas, ja seal avastasin enda jaoks ujumise. Mõnus ! Hahaaaa, vaat siin tehakse kontroll-põletamisi, asulate ümbruses, et siis keset suve, kui metsatulekahjude kõrghooaeg käes, jääksid enimasustatud asulad puutumata. Nooh, selle kõrvetava kuumuse ajal olid tüübid Margaret Riveri lähedal ühte sellist põletamist alustanud, kui tuul tõusis ja selle kontrolli alt välja viis. Möll kestis nii 4-6 päeva, üle 30 majapidamise hävitatud. Vaid päevad hiljem Augusta lähedal sama jama, õnneks kestis see vaid paar päeva, põles maha vaid kümmekond majapidamist, ja tuul idast tõi jahedamad ilmad. Võib ju arvata, et austraallastel on kogemusi küllaga ja mõistust ka, aga oh ei, niiet uudistes ei kuule midagi muud peale selle kuidas inimesed nüüd nääklevad nende kahjude üle.

Lubasin eelmises postituses et kirjutan selle koha kohta natukene pikemalt, aga olen äärmiselt laisk olnud. Noh see koht ise on supper kena, aga manager mark on tõeline (ärge seda nüüd tõlkige, kalid kodused) “dickhead”. Ta ei tea muhvigi hospitalityst, klientidega räägib väga ebaviisakal moel, meiega räägib vaid äärmisel vajadusel ja seda ka väga ebaviisakal ja väga arusaamatul moel. Ja noh, polnud ka üllatus, et sel kohal majanduslikud raskused. Vaat nad ehitasid siia uue hotelli osa, mega palju uusi tube, mille lõpetamiseks polnud piisavalt raha. Niimoodi nad siis üritasid pangast uut laenu saada, aga kuna polnud väga suurt sissetulekut ja pank ei leidnud et see koht atraktiivne oleks, keeldusid nad. Ja siis loomulikult tuli välja ka fakt, et Settlers House pole ühegi tööandja pensionifondi makseid teinud. Sellega siis mindi kohtusse, siis neil oli veel teinegi kohtukäsitlus pooleli, ja jumal teab mis veel. Ühesõnaga, neil polnud mitte kuskil raha võtta, viimased paar kuud on des kõike oma enda taskust maksnud, lootuses et laenuavaldus läheb läbi ja et ta saab siin uksed lahti hoida. Noh, aga nagu teada, mitte miski ei lähe plaanitult, ja kõigi austraallaste jaoks on aeg see, mida on kuhjaga jagada. Niimoodi siis see eelmine pühapäev, helistasin ma markile et küsida uut graafikut, mille peale tema siis et kõik saavad teisipäeva vabaks. Olgu, mõtlesime et ta tahab lihtsalt kulutusi madalal hoida, ehk.

Olen juba algusest peale märganud, et rahaga on neil kitsas. Nt eelmisel nädalal ei teinud Matt perthi run’I, ehk ei toonud meile nädalast toiduvaru, enne seda ei täitnud ta nt meie esitatud tellimusi, ehk siis kui midagi otsa sai, siis pidime ise selle kohalikust poest muretsema. Ja nii juba pikemat aega, ent salaja ikkagist lootsin, et see nii pea veel ei juhtu. Komapäeval siis kõik kella 10ks tööle minnes läksin ma üles tema kontorisse ja pärisin natukene infi. Teadaanne oli siis et arvatavasti paneme reedel pärast lõunat uksed kinni, ja seda saame teada reedel, olenevalt siis sellest kas Des sai väikelaenu pangast või mitte. Niimoodi kutsus ta siis kõik teised ka ükshaaval üles, ja see oli sii esimene kord teavitada töötajaid meie rahalisest olukorrast, enne seda oli kõik vaid enda instinkt. Ja siis reedel, enne lõunat, tuli ta alla terve posu lehtedega, ulatas kõigile ühe memo, kus seisis kirjas, et täna pärast lõunat paneme uksed kinni, until futher notice. Ja ps, päkkerid, teie peate majast välja kolima esmaspäevaks. Kõige ebameeldivam selle juures on fakt, et tuleval nädalal peaks olema palgapäev, kahe nädala töö, vaev ja higi.

Mark pakkus meile võimalust siin hotellis olla seniks kuni ise tahame, niiet hetkel siis kasutame kõik seda võimalust, veetes päevad basseini ääres, lugedes raamatut , tehes tulevasi plaane ja lootes, et neljapäeval tuleb palk üle. Selles memos seisis, et me kõik saame palga kätte siis, kui Des’il selle jaoks võimalus avaneb. Hahaa, mina siit ilma rahata küll ära ei lähe!

Eelmine pühapäev siis, kui ta teavitas meid vabast teisipäevast, siis mõistsin, et see koht pole enam kauaks avatud, niiet suunasin kogu oma energia autootingutele. Matt ja Vik leidisd Yorkist väikese kaubiku ja hakkasid seda eelneval nädalavahetusel ümber ehitama. Eks see oli ka suur ajendaja oma auto saamisel. Niimoodi siis veetsin esmaspäeva Gumtree.com.au’s autosid otsides/vaadates/võrreldes, teisipäeval palusin Aaronil minuga perthi minna, ja juhhheiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii, teisipäeva õhtul sõitsin York’I poole juba oma esimese lapsega 

Hyandai Excel 1993. Maksis 1300 aud’I, sain hinna alla 1100 peale. Ise olen hetkel rahul, mõnu, väike, võimas, ja töökorras. Olgu, paar päeva tagasi suutsin tagumise akna kerimise funktsiooni katki teha, aga õnneks kohalikud aitasid selle parandamisega.

Kokkuõttes on kõik hästi, ja kõik oleks väga hästi, kui ka selle viimase palga kätte nüüd saaks.

Tuleviku suhtes siis sellised plaanid,et ROAD TRIP!!! Teeme natukene konvoid Matt ja Vik’iga, liigume põhja suunas, kõige kaugem punkt ehk Exmouth. Vb isegi ei lähe nii kaugele, teeme kuni Moneky Mia’ni. Jõuluks tuleme tagasi perthi, veedame jõulu nende tuttava juures Scarbough beach’il ja vaid jumal teab kus ma uue aasta vastu võtan. Pärast seda liigume/liigun lõuna suunas, busseltoni muusikafestivalile, ja siis ehk pärast sünnipäeva, kui endiselt on veel natukene raha alles, the big day out, ja siis juba uue töö otsingule. See on siis esialgne plaan, oleme paaril korral ka Perth’is nüüd käinud, ostsin kõikvõimaliku varandust auto jaoks: aknakatted, päikesepeegedaja(?)( see on selline kate mille saab esiakna ette panna, ei lase armatuuril kuumaks minna), aknapesuvedeliku, siis selle sõela moodi asjanduse kütuse valamiseks(), veekanistri, hästi palju muusikat sõidu jaoks, paar raamatut reisimise jaoks, kaardi, telgi, väikese kaasaskantava gaasipliidi, esky(see on nagu külmakast vms) jms telkimiseks/seiklemiseks vajalikku. Nüüd ei jõua ära oodata vaid head ilma, usaldusväärset autot, lõbusat seltskonda ja neid äraütlemata ilusad kohti kuhu me minemas oleme 

Leidsime, et kuna me ei maksa siin hotellis olemise eest, siis jääme siia kuni neljapäeva hommikuni. Eile veetsime esimese täispika päeva basseini ääres, täna õnneks ja lõpuks ometi jõudis kohale kauaoodatud torm/vihm. Me pole vihma näinud oma kuu aega juba. Nüüd siis täna postitasin postkaardid, paar suveniiri ja veedan päeva toas lugedes ja kaarti joonistades, sest väljas tormab maru! Õnneks veel on voolu, aga kes seda teab kui kauaks. Austraalias on tormidega see, et kui sajab, siis ikka korralikult ja julmalt, ja kui ei saja, siis ikka pikalt ja temp tõuseb kõrgele, ühest äärmusest teise. Eile nt oli air con 18 kraadi peal, täna tõstsin juba 27 kraadi peale 

Nüüd siis polegi muud kui varu toit, kütusekanister, korralik kogus vett, paak täis ja teele. Homme teeme paar jooki kohalike sõpradega, ja siis neljapäeval lehvitame aidaa York’ile. Ei oska täpseltütelda, et kus ööbin ja kus netti võiks saada, aga eks jõulude paiku kui kord taas perthis, siis teen pikema ja sisutiheda sissekande meie teekonnast.

Seniks aga hästi mõnusat advendiaega, loodan et mul ikka päkapikk ka käib, siin ei tea keegi sellest midagi, ja nagu kuulsin, siis tuli teil ka lõpuks esimene lumi maha 

Xxx Over and out